AjaluguAsutamineOkupatsiooniaegTaasasutamineTänapäev
Ajalugu
Lühike ülevaade meie senisest teekonnast
Asutamine - 1924
Korporatsioon Amicitiale pandi alus 1924. aastal. Äsja gümnaasiumi lõpetanud ja Tartu Ülikooli õppima asunud noored naistudengid soovisid anda enda omavahelisele sõprusele vorm samal ajal pidades tähtsaks haridust, isamaalisust. Eesmärgiks seati sõprustunde hoidmine ja arendamine ning haritud ja väärikate naiste kujundamine.
21. novembril 1924 kinnitati korp! Amicitia põhikiri ja Tartu Ülikooli rektor professor Heinrich Koppel (rektor aastatel 1920–1928) ulatas esimesena käe õnnitlusteks.
(a) - ametlik asutajaliige
Pildil: I rida vasakult: Ida Verret-Kadak, Helene Poska, Gerda Kenapea (a), Erika Zeich (a).
II rida vasakult: Anna Poska-Krik (a), Agnes Müür (a), Lenna Saarekivi-Koppel (a).
III rida vasakult: Salme Ers, Hilda Sagris (a), Linda Gromoff-Konrad (a), Hildegard Brett (a).
Pildilt on puudu veel neli ametlikku asutajaliiget: Helga Leithammel, Emilie Ruubel, Lucie Tensing, Alexandra Puurman
Amicitia asutamise ajal oli avalikkus naiskorporatsioonide suhtes vaenulik, sest naine ülikoolis oli tol ajal veel uus nähtus. See kogemus peegeldub ka Amicitia lipukirjas: „Per aspera ad astra” (ladina keeles ,,Läbi raskuste tähtede poole”). Vaatamata sellele asusid noored aktiivselt oma korporatsioonielu arendama vastuvõetud põhimõtete järgi.
Juba varem oli valitud sobiv värvikombinatsioon: sirelililla-tumeroheline-kuldne, mis sümboliseerib meie kolme peamist põhimõtet: julgus, lootus ja ausus. Lisaks oli see värvikombinatsioon asutajate arvates elegantne ja naiselik.
Värvikombinatsiooni autori Emilie Ruubeli arvates oli sirelililla selline värv, mis lisab näole jumet ning on alati nooruslik ja optimistlik
Sõjaeelne ja okupatsiooniaeg - 1924-1989
Õige pea hoogustus suhtlus peaaegu kõigi akadeemiliste organisatsioonidega. Amicade mälestuste kaudu on säilinud elavad kujutluspildid neidude in corpore (üheskoos) kojusaatmisest meeskorporantide poolt, seltskondlikest üritustest ja konvendi siseelust.
Aastatel 1924–1940 oli elu konvendis hoogne: kasvas raamatukogu, loodi inglise, saksa ja vene keele õppegrupid, laulukoor ja džässorkester ning moodustati võrkpallinaiskond. Traditsioonilisteks üritusteks said talve- ja suvepäevad ning kella viie teed. Korraldati referaat- ja kirjandusõhtuid.
Konvendi siseelu arenguga kaasnes tõus Tartu üliõpilaskonnas: osaleti aktiivselt edustuse töös ning üliõpilaskonna üritustel, in corpore kuuluti naiskodukaitsesse, võeti osa Akadeemilise Hõimuklubi, Akadeemilise Majanduse Seltsi ja teiste akadeemiliste ja erialaühenduste tööst. Koos õitsenguga muutus Amicitia nii populaarseks, et uute liikmete vastuvõttu tuli piirata. Aastaid kestnud soojasid suhteid ja sõprust Läti korporatsioon Imeriaga kroonis ametlikule sõpruslepingule allakirjutamine 1939. aastal.
1940. aastal lõpetasid okupatsioonijõud Amicitia ja kõigi teiste akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide tegevuse, leides need olevat ideoloogiliselt ja kasvatuslikult sobimatud.
1940-1989 - okupatsiooniaeg
Küüditamise ja okupatsiooni eest läände emigreerunud amicad lõid koondised Torontos, New Yorgis ja Seattle'is, kuid ka Eestis ei katkenud tegevus päriselt: üheskoos tähistati salaja korporatsiooni, kommersse ja isiklikke tähtpäevi, peeti koosolekuid ja koguti liikmemaksu. Väliskoondistest on Torontos tegutsev tänapäevani aktiivne.
Salajastel kodustel kohtumistel oldi värvides, see näitas sügavat usaldust liikmete vahel
Tänapäev - 1989 –
Paljude eesti akadeemiliste organisatsioonide taasasutamisloo jutustamisel võiks alustada sõnadega: „Üliõpilasühenduste järele oli kaheksakümnendate aastate lõpus tekkinud vajadus ning organisatsiooni taastamise idee hakkas noorte peas küpsema. Vanade juba läbiproovitud elujõudu näidanud põhimõtete alla ühinemine tundus siis parim mõte!”
Amicitia taasasutati 1989. aastal. Töötati ümber vana põhikiri, mille kiitsid heaks elusolevad vilistlased, sh ka kaks asutajaliiget; põhikirja kinnitas Tartu Ülikooli nõukogu 28. aprillil. Aastast 1991 on Amicitial kaks sõprusorganisatsiooni: Imeria Riias ja Wiipurilainen Osakunta Helsingi Ülikooli juures. 2024. aastal tähistas Amicitia suurejooneliselt 100ndat juubelit.
Korp! Amicitia on taasleidnud oma igapäevarütmi panustades oma liikmetesse, suheldes aktiivselt teiste organisatsioonidega ning olles kohaks, kus saab tuge iga haritud mõte ja julge pealehakkamine.
Aastatega on taastatud vanu ja loodud uusi traditsioone. Olgu ettekanne mõnel põneval teemal, referaatõhtu, tantsutund, pannkoogiöö, suvepäevad – põhjusi kokku saada ja meeldivalt üheskoos aega viita leidub alati sõltumata aastaajast. Poolaasta tähtsamad tegemised kajastuvad Ad Astras, kaasvõitlejate ja rebaste toimetamisel ilmuvas siseajakirjas.
Liitu meiega!
Ole osa kogukonnast, mis ühendab üle 500 haritud naise eri mandritelt ja erialadelt